Historjá
Guovllus leat olu kulturmuittut, ja dat čatnasit luondduriggodagaid ávkkástallamii. Dát čájehit ahte báikeolbmot leat geavahan guovllu guhká, dan rájes go jiekŋa suttai 10 000 jagi dassái gitta dálážii. Eanaloktaneammi ja seakka eanavuođu ja unnán vesáluvvama geažil sáhttá studeret ássama ovdáneami ja dološ luottaid. Eanaš kulturmuittut ássamis leat lahka gátti.
Ássansajiid luottat ođđasat ja boarrásat geađgeáiggis, árra metállaáiggiid, ruovdeáiggis ja gaskaáiggis gávdnojit masá juohke luovttas Várjavuonas ja njárgga davábealde. Guolle-, mearralodde- ja njiččehasbivdu lea leamaš dehálaš. Ođđasat geađgeáiggi, árra metállaáiggi ja gaskaáiggi ássansajit mearragáttis leat čájehan ahte bivde gottiid.
Álbmotmeahci siskkimusas lea gávdnon geađgeáigeássansadji 5800 o.Kr. rájes. Dat jáhkkimis ásahuvvui goddebivddu dihtii.
Leat registrerejuvvon 4000 bivdorokki ávžžiin Várnjárgga álbmotmeahcis ja muotkkis Deanu guvlui, gos leat gávdnon máŋggat ággát, nu ahte bivdu lea áiggiid čađa leamaš hui viiddis. Bivddu geažil jávkaduvvui goddi guovllus 1600-logus.
Bivdorokkit ledje biddjon gottiid johtolagaid ala gaskal geasse- ja dálveguohtumiid, áinnas mutkkiide gaskal jávrriid ja jekkiid ja dakko gokko gottit rasttildedje ávžžiid.
Bivdoroggevuogádat lea jáhkkimis ráhkaduvvon ja geavahuvvon guhká. Álbmotmeahcis lea bivdoroggevuogádat Noiddiidčearus dovddus. Gávdnojit maiddái soaját bieđgguid guovlluin.
Álbmotmeahcis leat olu čilat ja sámi oaffarsajit ovdal-kristtalaš áiggi. Leat maiddái registrerejuvvon fállebivdočilat mat dan áigge geavahuvvojedje bivdit fálliid.
Pomorafanasveahka. Govven: J. Larsen. Digitalt Museum.
Hámbiergi 1912. Digitalt museum.
Guolli dagahii ássama.
Olu guolli mearas dagahii ahte olbmot sáhtte ásaiduvvat ja oažžut biepmu ja dietnasa. Biesavuona-Oardduvuona suodjemeahcis leat leamaš olu sajit gos lea leamaš bissovaš ássan ja guollevuostáiváldinrusttegat mat dál eai šat vuhtto. Go vel Ytre Syltevikas luonddumeahcis leat guokte girkoduktásaji, ja dáppe báruhis árktalaš riddoluonddus vuhtto ássan gitta gaskaáiggi rádjai. Mearanjiččehasain lei maiddái iežaset resurssalaš áigodat, ja daid bivde nu garrasit ahte masá jávke vuonas, go beaktilis granáhtaáren hutkojuvvui ja biddjui fállefatnasiidda lievlamašiinnaiguin.
Sisafárren Suomas
1700– ja 1800-logus bohte suomagielagat Suoma davveosiin ja Ruoŧa nuortadavveosiin Várjjagii.
Giella rievddai dađistaga dárogiela ja suomagiela seaguhussan mii dál gohčoduvvo kvenagiellan. Ánnejohka, Čáhcesuolu ja Gállojohka leat mihtilmas báikkit maidda suoma sisafárrejeddjiid ásaiduvvan váikkuhii. Olbmot ealihedje iežaset smávvadállodoaluin, álkes eanadoaluin meahcástemiin, lavdnjeloggumiin boaldámuša várás ja mearrabivdduin.
Álbmotjoavku gohčoda iežas norggasuopmelažžan, dahje suoma sisafárrejeddjiid maŋisboahttin. Oahpásmuva kvena/norgga-suoma kultuvrii Várjjagis. Mii ávžžuhat fitnat «Ruija kvenamuseas» 
Čáhcesullos.
Pomorat
1700 rájes ruošša revolušuvnna rádjai 1917:s gávppašedje davvinorgalaččat sakka pomoraiguin.
Almmolaš pomoragávppašeapmi álggii su. 1740, muhto gávdnojit gáldut mat orrot čájeheamen ahte leat leamaš gávpedoaimmat 1600-logu rájes.
Pomorat bohte Vilgesmearas Ruoššas rohkajáffuiguin, nisojáffuiguin ja ávkkálaš buktagiiguin nugo hávvarrievnnit ja sálti. Pomorat oste guliid ja háliidedje erenoamážit báldá, divssu ja dorski man sáltejedje fatnasis.
Sandfjordneset luonddumeahcis lea hávdebáiki man jáhkket leat pomoraid áiggi rájes.
Pomorafanas Digitalt Museum.
Čakčajohtin vácci guođohanbeatnagiiguin. Govven: Konrad Nielsen, Digitalt Museum
Boazodoallu bođii dađistaga gotti sadjái.
Boazodoallu njárggas sáhttá leat vuolgán goddebivddu maŋŋá, mii gildojuvvui 1660:s. ottit jáhkkimis jávkaduvvojedje bivddu geažil 1600-logu loahpageahčen. Olu čilat, bivdorokkit ja guovllut ággáiguin čájehit ahte goddi lei bivnnuhis riggodat Várnjárggas.
Dálá bohccot leat genetihkalaččat earálágán go dološ goddemáddodagat. Dološ čorvviid analysat čájehit ahte dálá bohccot jáhkkimis bohtet eará sajis. Goas boazodoallu riegádii Várnjárggas, eat dieđe.
1600-logus gitta 1852 rádjai ledje geasseeatnamat Várnjárggas ja dálveeatnamat Anáris ja Ohcejogas Suomas. Dalle giddejuvvui Suoma rádjá ja dálveeatnamat gáržo, ja nu eai beassan bohccot guohtut beahcevuvddiin.
Ovdal go skohter bođii, de guođohedje olbmot vácci, herggiin ja gerresiin ja čuoigga. Ealut ledje lojit go dál, ja ealut guođohuvvojedje ráddjejuvvon guovllus háválassii. Ii lean dárbu gárddiide go guođohanbeatnagat čohkkejedje oalle lojes bohccuid iešguđet bargguide. Jáhkkimis bahče áldduid, čohkkejuvvon lunddolaš čohkkensajiide nugo njárggaide. Guovllut mat ovdal ledje čohkkenguovllut, lea dávjjit šattoleappot šaddogeardi bohccogáhkiriid geažil. Dákkár sajiin vuhttojit maiddái dollasajit ja borat. Geatkegorsa Bergebydalenis, álbmotmeahci oarjjabealde, lea guovlu gosa bohccot sáhttet leat čohkkejuvvon bahčima várás.
Ovdal go skohter bođii, de merko geasse-/suoidnemánus ja dalle njoarostedje misiid. Seammás njuvve bohccuid vai ožžo čáppa duljiid ja beaskkaid. Čakčat čohkkejedje ealu ođđasit niestebohccuid njuovvat. Bierggu jáhkkimis geasehedje vulos ja vuvde báikkálaččat. Fertii leat buolaš go njuovvagohte, go dan áigge eai lean galmmihanbovssat.
Olu rievddai go skohter bođii. På 1950-tallet ble det etablert flere samlegjerder fordelt i området. Blant annet på Gjelhaugen, Ordo og Ryggfjellet. Nuppi máilmmisoađi áigge njiejai boazolohku sakka.
Unnit guođoheapmi geasseorohagas ja stuorát ealut dagahedje ahte bohccot eai lean šat nu lojit, ja dalle geavahišgohte gárddiid čohkket ealuid. 1970-logus sturro ealut fas ja geavahišgohte eanet skohteriid ja njealjejuvllagiid. Dál čohkkejuvvo eallu stuorát gárdái Ganešnjárggas.
Máŋgga sajis álbmotmeahcis leat guovllut gos vuhtto dološ geavaheapmi. Vuhttojit máŋggat čohkkengárddit, dološ goahtesajit ja lávuid geađgerieggát geasseorohagain. Dolin ledje olbmot guhkit áigge váris ja sii ledje eanet sorjavaččat lávuin, barttain ja gođiin.
Boazu lea ain stuorra riggodat olu atnubiergasiidda. Duollji geavahuvvo duolljin, juolgegárvun, bivttasin ja čoarvi geavahuvvo atnubiergasiidda jna. Duojárat geat duddjojit, bisuhit árbevieru ávkkástallat olles bohcco.
Oahpásmuva boazodoalu historjái ja mearrasámi kulturhistorjái Várjavuonas Várjjat Sámi Museas . Musea gaskkusta maiddái sámi ovdahistorjjá, sámi dálááiggi ja sámi duoji.
Kulturmuittut čilat ja soaját goddebivddu oktavuođas. Govven: Sámediggi
Korvanen, Hallonen ja Tapio burruin niittus. Govven: Digitalt Museum
1850 gitta dássážii
Ovdal tráktora ja gieddegilvaga áiggi láddjejedje dálolaččat gilážiin niittuid hui garrasit. Ánnejogas lei ovdamearkka dihtii dábálaš doallat 1–3 gusa ja sávzzaid juohke dállodálus. Vuoncát ja gáiccat ledje maiddái dábálaččat. Okta gussa gáibidii 5–6 heastavovnna dievva suoinni. Sis geain lei heasta, ledje eanemus šibihat dállodálus danne go sii sáhtte mannat guhkkelii váris láddjet ja geasehit suinniid ruoktot. Giđđat seste suinniid sávzzaide ja vušše dan ovttas guoleoivviiguin ja guoledávttiiguin elliidfuođarin.
Riggodagat sihke vuonas ja váris dagahedje ahte eallit sáhtte guohtut smávvadállodoaluin mearragáttis.
Suoma sisafárrejeddjiiguin bođii eanet gelbbolašvuohta eanadoalu birra ja dalle gilvigohte eatnamiid. Burrut geavahuvvojedje geasánin. Dađistaga šattai heasta dábáleabbon. Eanaš gilášlagaš jekkiid láddjejedje ja loggo dakŋasiid boaldámuššan gilážiid lagamus jekkiin. Lájut biste borgemánus čakčamánnui, ja sii geat šadde mannat guhkimusat várrái, ádjánedje guhkimusat.
Lei dábálaš cegget gođiid niittuid lahka, maid earát muđui sáhtte geavahit. Suoinnit goike eatnamis moatti vahkus, ja dalle vulge várrái sohttet. Suoidneguorbmi geasehuvvui heasttain ja skierruiguin go jeakkit galbmojedje čakčadálvvi ja vuosttaš muohta bođii. Njuoska jeakkit háššejuvvojedje.
Vudje olu heasttain ja skierruiguin go murjejedje. Lei dábálaš ahte olles bearaš murjii, ja ollesolbmot ja mánát sáhtte leat badjel vahku váris háválassii. Luomi lei dehálaš dállodoalloekonomiijii gitta 1960-lohkui. Rievssatgárdun dálvet lei maiddái dábálaš lassidienas, ja sáhtii leat dehálaš dienasgáldu. Riebanduolljehattiid geažil lei rieban bivnnut fuođđobivdiid gaskkas dassái go náhkkehattit gahčče 70-logus.
Charles Harjo daŋasloggunsajis. Govva: Niskaniitys Gállojogas
Loga eanet partisánaid birra Hans Kristian Eriksena girjjis «Partisaner i Finnmark» Govven: Geir Østereng
Nuppi máilmmisoahti
Duiskalaččat vuollánahtte Várnjárgga nuppi máilmmisoađi áigge. Máŋga dramáhtalaš dáhpáhusa dáhpáhuvve Biesavuona-Oardduvuona suodjemeahcis ja Stuorrajogas álbmotmeahcis. Sihke Guovžagurrabarta ja Heimdal (Bealjáidčearus) ledje muhtun partisánaid čiehkádansajit muhtun áigodaga. Olu njárggaide ja boaittobealbáikkiide ceggejuvvojedje suodjalusrusttegat ja riddobáhtterat, ja doppe ledje olu duiskka soalddáhat.
Várggáin ja Báhcavuonas leat dramáhtalaš muitalusat partisánaid eallinvuorbbi birra. Olu dáin ledje biergilaččat geat báhtaredje Giehkirnjárgii Ruoššas veahkehit lihtolaččaid vuosttaldit Duiskka Norgga ja Várnjárgga okkuperema. Eatnašat sáddejuvvojedje ruovttoluotta observatevran ruoššaid ovddas (partisánat), ja sii čiehkagasas raporterejedje duiskka soahterusttetkonvoiaid birra mat manne Girkonjárgii. Olu partisánat serve vuosttaldeapmái, ja sii váldojuvvojedje duiskalaččaide dađis.
Nuppi máilmmisoađi girdibázahusat gávdnojit álbmotmeahci ravdaguovlluin.
Mii ávžžuhat fitnat Partisanermuseas Bierggis Várggáid gielddas.
Dálá geavaheapmi ja meahcásteapmi
Erenoamážit ávžžit mat mannet guovlluide gos leat bartaguovllut, leat geavahuvvon olu bivdit luosa jogain, rievssahiid bivdit ja murjet. Ovdamearkkat leat Stuorrajohka, Gállojohka, Ánnejohka, Biesavuotna, Sandfjorden ja Oarddojohka. Bievlamáđijaid mielde Unjárggas Suovvejávrái ja Nerslåttai Ánnejogas sáhttá vuodjit mohtorfievrruin álbmotmeahci ravdda rádjai oalle badjin váris, ja bievlamáđijaid sáhttá geavahit jávrebivddu, luossabivddu, murjema, rievssatbivddu ja ealgabivddu oktavuođas.
Murjensajit gosa álkit beassá geainnus, geavahuvvojit eanemusat. Murjensajiide álbmotmeahci badjosiidda lea váddáseamos beassat ja geavahuvvojit unnit dál go ovdal.
Geassemánu loahpa rájes álgá alimus áigi bivdit luosaid ja jávreguliid. Borgemánus álggu rájes olbmot vulget valvin jekkiide luomeáigge ja vilttiide čoaggit čáhppesmurjjiid ja sarridiid. Borgemánu 21.b. rájes lea loddebeatnagiid hárjehallan bivnnut rievssatbivdui mii álgá čakčamánu 10.b., masa olu bivdit servet vuosttaš vahku. Čakčamánu 25. beaivvis rájes gitta skábmamánu álgui lea ealggabivdu. Leat 13 ealgavála mat gusket álbmotmeahccái. Ealgabivdu lea šaddan áiggeádjin masa eanet ahte eanet olbmot leat liikogoahtán sihke vásáhusa ja eari geažil. Ealggabiergu gokčá olu bearrašiid biergodárbbu miehtá jagi.
Ávžžiin gos leat anadroma čázádagat, leat bivnnuhat luossabivdiide. Eanaš jogain sáhttá goddit luosa, vallasa, guvžžá ja dápmoha. Báikkálaš bivdosearvvit hálddašit jogaid. Muhtun jávrrit leat buorit guollejávrrit, muhto lea váttis beassat dohko. Lustabivdu dolgevuokkain lea šaddan bivnnuheabbon ahte bivnnuheabbon maŋimuš 50 jagi. Fierbmebivdu stuorát jávrriin álbmotmeahci ravdaosiin nugo Suovvejávrris, lei dábáleappot ovdal. Bartasearvi kultivere Oarddojávrri meardebivdduin.
Luossabivdu lea bivnnuhis áiggeádji. Govven Randulf Valle
Ávnnasteapmi duodjái lei dábáleappot ovdal go dál. Lastamáhtu lea 2000-logus bilidan viiddes soahkevuvddiid njárgga máttabealde, ja dát dagaha ahte ávnnasteapmi soahkevuovddis ii leat nu bivnnut.
Muđui lea álkes olgonastin nugo vánddardit ja jávrebivdui vázzit tealttáin, dahje idjadanmátkkit rabas barttain njárgga davábealde ja rittus Hámbierggis. Dál bohtet eanemus olbmot álbmotmeahccái Ánnejoga, Idjaávžži, Stuorrajoga ja Dávaga bokte. Dihto mátkegeažit Bearalmátkkis maid Finnmárkku Olggostallanráđđi lágida, geasuhit olu vázziid muhtun sajiin.
Dálvet vudjet olbmot skohteriiguin rabas skohterláhtuin. Álbmotmeahcis leat muhtun skohterláhtut. Gielddas lea ovddasvástádus merket, rahpat ja giddet daid. Oassi vuodjimis guoská jávrebivdui ja muđui lustavuodjimii. Dálki rievddada dávjá, ja gáibiduvvojit buorit čuovggat vuodjit láhttoráiggiid. Vuoddji fertet oahpásmuvvat juohke láhttu njuolggadusaide ovdagihtii.
Lea bivnnut čuoigat sihke Čáhcesullo čuoiganstadionas ja Ánnejogas Nissoláhttenvárrái (Høyde 345) njukčamánus ja cuoŋománus. Dáppe lea visttáš gos oaidná sihke álbmotmeahccái, Jakobselvdalenii ja Várjavunnii.