Biesavuona-Oardduvuona suodjemeahcci
- Guovlu galgá áimmahuššat mihtilmas ja árktalaš luonddu- ja kultureanadaga oktan dan biologalaš šláddjiivuođain.
- Guovllus leat mihtilmas geologalaš hámit nugo ceakkobáktešlájat, ja šattolaš ávževuođuin gos leat hárvenaš šaddošlájat.
- Guovllus lea ávdin ja mihtilmas ealáhusriddu mii lea dábálaš Nuorta-Finnmárkkus.
Ovttas álbmotmehciin lea guovlu mielde seailluheamen oktilis luondduguovllu gos maiddái leat olu kulturmuittut.
Luondduvuođu seailluheapmi lea dehálaš sámi kultuvrii ja ealáhussii. Guovllu galgá boazodoallu sáhttit geavahit, ja dáppe guhtot maiddái sávzzat.
Barentsábi guvlui – botnjasan laiggahatvárit Biesavuona-Oardduvuona suodjemeahcis. Govven: Bjarne Riesto.
Indre Syltevika. Govven: Randulf Valle
Olgunastin ja historjá
Muitte ahte šaddogeardi lea ráfáidahtton. Ale divtte tealttá ceaggát seamma sajis máŋga jándora. Geavat boares dollasajiid. Sihke Uhcoarddojohka, Morešveaijohka ja Dávatjohka leat luossajogat. Oarddojávri lea bivnnuhis guollejávri sihke geasset ja dálvet. Nu lea maiddái Vuoksajávri mii lea suodjemeahci nuorttabealde Várggáid gielddas.
Jus leat lihkoš, de beasat oaidnit nissuid, vuotnabossuid, ákŋofálláid dahje šlubboaifálláid mearas suodjemeahci olggobealde.
Olles guovllus ásse ja guolástedje olbmot ovdal go Hámbiergi goarránii, ja muhtun luottaid sáhttá ain vuohttit bieđgguid eanadagas.
2. máilmmisoađi áigge čiehkádedje partisánat bávttiin ja hoaluin ja raporterejedje Ruššii duiskka konvoiaid birra mat Girkonjárgii dolvo rusttegiid ja vearjjuid duiskka soahtevehkii.
Dikšun
Guovlu gullá daidda guovlluide gosa eanemusat rievdá guolástandoappar Barentsábis. Álbmotmeahccestivra ovttas Stáhta luonddubearráigeahčuin ja báikkálaš fitnodagain čorge stuorát nuhtiid ja plástaspáppaid mat rivdet gáddái jahkásaččat. Várggáid nuoraidskuvla veahkeha min čorget gáttiid gos davvespiinnuhat šaddet.
Geologiija
Vásit erenoamáš geologiija botnjasan laiggahatváriiguin maid mearra gulul borrá, nationála turistageainnus Svartnesas Hámbirgii.
Veahket min áimmahuššat guovllu
- Báikkálaš organisašuvnnat leat buresboahtin lágidit gáddečorgenakšuvnnaid ovttas minguin.
- Flora livččii galgan leat buorebut kártejuvvon. Čále áinnas hárvenaš šaddogávdnosiid deike: artsobservasjoner.no
- Morešveaijoga njálmmis čoagganit hávddat ja suovragoalssit lámeáiggi – čále áinnas áicamiid deike: artsobservasjoner.no
Erenoamáš njuolggadusat guovllus
- Guovlu galgá suodjaluvvot sisabahkkemiid vuostá mat sakka sáhttet rievdadit eanadaga mihtilmasvuođa dahje čuohcat dasa.
- Buot johtolat galgá dáhpáhuvvat várrugasat nu ahte šaddogeardi, eallit ja kulturmuittut eai billašuva.
- Fuomáš ahte modeallagirdiid ja dronaid geavaheapmi lea gildojuvvon.
- Elsihkkelat leat gildojuvvon meahcis – suodjalanláhkaásahus gieldá mohtorjohtolaga bievlaeatnamis meahcis.
- Sihkkelastin ja organiserejuvvon heastageavaheapmi gáibida lobi álbmotmeahccestivrras.
Dás guhtot sihke bohccot ja sávzzat. Muitte dábálaš veaddinmearrádusaid 1.4.–20.8. Veatte beatnaga muđui maiddái jus leat eahpesihkar rohkkáha go beana sávzzaid ja bohccuid.
Árktalaš čáhcelottiid nugo áhpehávddaid ja goargohaŋŋáid sáhtát oaidnit Biesavuona-Oardduvuona suodjemeahcis – Govven: Randulf Valle
Davvespiinnut šaddá Várjjagis ja gávdno muđui dušše árktalaš Ruoššas – Govven: Geir Vie
Ođđa šaddošlájaid gilvin ja buktin sihke eatnamiidda ja jávrriide lea gildojuvvon. Davveajarássi (Papaver dahlianum ssp. dahlianum) ja davvespiinnut (Senecio integrifolius) leat ráfáidahtton láhkaásahusas juovlamánu láhkaásahusas juovlamánu 21.b. 2001 nr. 1525
áitojuvvon šlájaid ráfáidahttima birra
Boađáhat
Osiin guovllus manná nationála turistageaidnu Hámbirgii. Geasset lea geassekafea Hámbierggis. Geaidnu lea gitta dálvet. Dálvet beassá báikái gielddalaš skohterláhttu bokte.
Ytre Syltevika luonddumeahcci
Luonddumeahcci suodjala
- gáddegieddevuogádaga mii čájeha eanaloktaneami maŋimuš jiekŋaáiggi maŋŋá,
- rittu hámiiguin mii čájeha meara erošuvnna laiggahatváriin,
- ja guovllu gos lea mihtilmas árktalaš riddoluondu gos lea hirbmat unnán šaddogeardi.
Eanadagas leat nerehat. Dáppe leat čielga loktanan gáddegiettit buot dásiin gaskal bajit mariidna dási ja dálá áhpedási. Guovllu báktešlájat leat čielgasit laiggahagat, ja erohusat báktešládjagerddiid vuostálastinnákca meara erošuvnna vuostá leat addán čáppa hámiid.
Historjá ja kulturmuittut
Ytre Syltevikas leat guokte girkoduktásaji ja máŋga duktásaji gaskaáiggis ja ođđasat áiggis. Luonddumeahcis leat máŋggat kulturmuittut nugo čilat ja bivdoroggesajit. Ovnen-váris lea hoallu gos vuhtto geađgeáigeássan. Gáddelinnjás leat olu fierváhirssat.
Ytre Syltevika luonddumeahcci – árktalaš ealáhusriddu. Govven: Geir Østereng
Bohccot bálget fiervvás go lea menddo olu divri. Govven: Alfred Ørjebu
Olgunastin
Barta, man Varangerfjæras venner lihttoláigohit gitta oarjin luonddumeahcis, lea rabas buohkaide oanehis ássamiidda. Dohko beassá álkimusat go Hámbierggis manná gurut guvlui Skjåvika guvlui. Čuovo bálgá jorbageađgefiervvás fierváhirssaid gaskkas. Mii atnit árvvus jus don veahkehivččet min čorget fiervádoabbariid luonddumeahcis, mii lea ordnejuvvon álbmogii geasset.
Erenoamáš njuolggadusat guovllus
Šaddogeardi lea ráfáidahtton vahágahttimiid ja bilideami vuostá. Ii galgga álggahit doaibmabijuid mat muosehuhttet luonddubirrasa.
Bohccot ja sávzzat guohtumin
Bohccot guohtumin – muitte veaddingeatnegasvuođa cuoŋománu 1.b. rájes borgemánu 20.b. rádjai. Veatte beatnaga muđui maiddái jus leat eahpesihkar rohkkáha go beana sávzzaid ja bohccuid.
Veahket min áimmahuššat guovllu
- Bávttiid ja geđggiid taggen ii leat lohpi.
- Geavat dálá dollasajiid, ale ge cahkket fierváhirssaid.
- Fierváhirssat leat goikehirssat, leat badjálagaid, ja jus lea dolla ja biegga, de buollin jođánit leavvá ja sáhttá bilidit šaddogearddi ja eanadaga mihtilmasvuođa.
Dikšun
Guvlui rivdet olu guolástandoabbarat. Várnjárgga álbmotmeahccestivra ovttas Stáhta luonddubearráigeahčuin ja báikkálaš organisašuvnnaiguin nugo Hamningberg bygdelag ja earát lágida jahkásaččat čorgemiid.
Faktaárka ja kárta luonddumeahcis
Suodjalanláhkaásahus oktan njuolggadusaiguin luonddumeahccái
Báikkálaš organisašuvnnat, vázzinturisttat ja Stáhta luonddubearráigeahčču veahkeha álbmotmeahccestivrra čorget daid olu plástadoabbariid mat jahkásaččat rivdet gáddái guolástandoaimmain Barentsábis. Govven: Geir Østereng
Oasáš Biesavuonas Govven: Bjarne Riesto
Sandfjordneset luonddumeahcci
Buresovdánan sáttočasttasvuogádat sáttogáttiin mii lea bárot Barentsáhpái. Eanaš gáddegieddeeanadat lea njárga gaskal sáttogietti ja Dávatjogas. Gáddegiettis leat máŋga 10–15 m allosaš, aktiivvalaš ja čábbát hábmejuvvon parabolčomat. Šaddogeardeavvi lea mihtilmas Várjjagii dušše seakka jiekŋamearrasennet-ovdagáttiin ja dušše eahpečielga avádagain ránes gittiiguin čuvges gáddeguoitagittiid siste.
Flora
Olu nuortalaš šlájat nugo riesanellet ja gožot. Sandfjordneset lea okta dain buoremus sáttočasttasguovlluin Finnmárkkus.
Dikšun
Bohccot ja erenoamážit sávzzat leat garrasit guhton guovllus, muhto maŋŋá go «sávzasihkkaris» áidi ceggejuvvui 1987 giđa, de lea šaddogeardi beassan šaddat masá lunddolaččat. Sávzzat vuojehuvvojit eret guovllus, ja mii guovdilastit áidedivvuma.
Bohccot bálget sáttogáttiin divrin geasset.
Guovllus lea roggansadji maid mii jáhkkit lea roggojuvvon pomoraáiggis ja pomoragávppašeamis.
Faktaárka ja kárta luonddumeahcis
Suodjalanláhkaásahus oktan njuolggadusaiguin luonddumeahccái
Reinen søker til insektsfrie områder sommerstid. Govven: Alfred Ørjebu
Oarddu luonddumeahcci – davvelastavuovdeguovlu mii lea joga lahka Govven: Geir Østereng
Oarddu luonddumeahcci
Guovlu suodjala gosii ávdin johkalagaš lastavuovdeguovllu ja oalgeávži gos lea kálkauđassajit ja biologalaš šláddjiivuohta nugo luondduhámit, ekovuogádagat, šlájat ja lunddolaš ekologalaš proseassat.
Guovllus lea erenoamáš dieđalaš mearkkašupmi referánsaguovlun ja lea mihtilmas go lea šattolaš sieđga- ja soahkevuovddit árktalaš ordarájás lahka, ja doppe leat olu šlájat mat ellet iežaset šlájaid ravddamus davverájáid dahje iežaset leavvanguovllu ravddas.
Flora
Reindalenis lea erenoamáš kálkašaddogeardi gos Nannán-Eurohpá áidna dovddus váldoguovlu davveajarássái. Luondduvuođu seailluheapmi lea dehálaš sámi kultuvrii ja ealáhussii. Guovllu galgá boazodoallu beassat geavahit.
Lea gildojuvvon váldit šattuid dahje šaddoosiid luonddumeahcis. Ođđa šaddošlájaid gilvin ja buktin guvlui lea gildojuvvon. Davveajarássi (Papaver dahlianum ssp. dahlianum) lea ráfáidahtton láhkaásahusas juovlamánu forskrift 21. desember 2001 nr. 1525 áitojuvvon šlájaid ráfáidahttima birra.
Olgunastin
Oarddojohka lea buorre luossajohka gos maiddái lea valas.
Dikšunplána
Báikkálaš bivdosearvi lea vuostálastimin vierrošlája ruoššaluosa, ja miŋkka bivdet gilláriiguin muhtun guovlluin.
Erenoamáš njuolggadusat
- Šaddogeardi, dása gullet ástamiestagat ja muorat, leat ráfáidahtton vahágahttimiid ja bilideami vuostá.
- Dronageavaheapmi lea gildojuvvon.
- Elsihkkelat leat gildojuvvon.
- Eallit, dása gullet maiddái biejut ja beasit, leat ráfáidahtton vahágahttimiid ja bilideami vuostá.
- Doaibmabijut mat sáhttet rievdadit luonddubirrasa, eai galgga álggahuvvot.
Beassan
Geasset geaidnoráigge Báhcavuonas. Dálvet gielddalaš skohterláhttoráigge.
Faktaárka ja kárta luonddumeahcis
Suodjalanláhkaásahus oktan njuolggadusaiguin luonddumeahccái
Syltefjordelva renner gjennom naturreservatet. Govven: Randulf Valle
Syltefjorddalen naturreservat er et viktig vinterbeiteområde for elgen lengst nord på Varangerhalvøya. Govven: Geir Østereng
Eará suodjalanguovllut Várnjárggas – maid Romssa ja Finnmárkku Stáhtahálddašeaddji hálddaša
Vadsø kommune
Sorelvosen naturreservat
– bevarer et viktig våtmarksområde med vegetasjon, fugleliv og annet dyreliv som naturlig er knyttet til området.
Ekkerøya naturreservat
– bevare et viktig fuglefjell med tilhørende plantesamfunn, fugleliv og annet dyreliv som naturlig er knyttet til området.
Unjárga gielda – Nesseby kommune
Nesseby naturreservat
– ta vare på et viktig våtmarksområde for fugl, mudderbanker som tørrlegges på fjæra sjø.
Varangerbotn naturreservat
– bevare et strand-, fjære- og gruntvannsområde med rikt fugleliv og velutviklet variert strandengvegetasjon.
Verneområder forøvrig på Varangerhalvøya – som Statsforvalteren i Troms og Finnmark forvalter
Vadsø kommune
Sorelvosen naturreservat
– bevarer et viktig våtmarksområde med vegetasjon, fugleliv og annet dyreliv som naturlig er knyttet til området.
Ekkerøya naturreservat
– bevare et viktig fuglefjell med tilhørende plantesamfunn, fugleliv og annet dyreliv som naturlig er knyttet til området.
Unjárga gielda – Nesseby kommune
Nesseby naturreservat
– ta vare på et viktig våtmarksområde for fugl, mudderbanker som tørrlegges på fjæra sjø.
Varangerbotn naturreservat
– bevare et strand-, fjære- og gruntvannsområde med rikt fugleliv og velutviklet variert strandengvegetasjon.
Vardø Kommune
Barvikmyran og Blodskytodden
– bevarer et stort myrkompleks med fint utformede standvoller, og en kyststripe som viser havets erosjon i lagdelte bergarter.
Oksevatnet landskapsvernområde
– bevare et sammenhengende system av israndmorener og spor etter isdirigert drenering, med formelementer som eskere, breelvavsetninger, smeltevannsgjel og spylerenner.
Komagværstranda naturreservat
– bevare et stort sanddynelandskap i tilknytning til Komagværstranda med stort innslag av østlige plantearter.
Hornøya og Reinøya naturreservat
– fredete sjøfuglkoloni og hekkeområde for en rekke sjøfuglarter som alkefugler, toppskarv og svartbak. Bevare en av de største måkekoloniene i europa.
Båtsfjord Kommune
Makkaurhalvøya naturreservat
– bevare et hekkeområde for sjøfugl og kaste og hårfellingssted for havvert. Stor havsulekoloni med et stort krykkjefjell. Myteområde for laksand og fine dyneheier og strandvoller.
Vardø Kommune
Barvikmyran og Blodskytodden
– bevarer et stort myrkompleks med fint utformede standvoller, og en kyststripe som viser havets erosjon i lagdelte bergarter.
Oksevatnet landskapsvernområde
– bevare et sammenhengende system av israndmorener og spor etter isdirigert drenering, med formelementer som eskere, breelvavsetninger, smeltevannsgjel og spylerenner.
Komagværstranda naturreservat
– bevare et stort sanddynelandskap i tilknytning til Komagværstranda med stort innslag av østlige plantearter.
Hornøya og Reinøya naturreservat
– fredete sjøfuglkoloni og hekkeområde for en rekke sjøfuglarter som alkefugler, toppskarv og svartbak. Bevare en av de største måkekoloniene i europa.
Båtsfjord Kommune
Makkaurhalvøya naturreservat
– bevare et hekkeområde for sjøfugl og kaste og hårfellingssted for havvert. Stor havsulekoloni med et stort krykkjefjell. Myteområde for laksand og fine dyneheier og strandvoller.
Isfiske på et hemmelig vatn. Govven: Geir Østereng